Elu õied

need Kätlini omad

Kes ma olen

Mina olen Kätlin ja sina oled jõudnud minu blogisse. See on oma järjekorras juba mitmes blogi mul, aga ükski teine pole mul nii kaua püsinud, kui just see. Kirjutamine on mul alati veres olnud ja millest veel jutustada, kui enda mõtetest ning elust. Ma ei jõua küll igapäev oma eluga siia, aga liiga palju ei saa ka tahta, eksju. Aga edasi natuke lähemalt, kes ma olen ja mis ma olen.

Olen ma 25 aastane ja elan Tallinnas koos oma perega. Meie pere koosneb minust, elukaaslasest Tambetist ja meie pisikesest poisiklutist nimega Jasper. Pisike sündis meile 23.06.13. ehk siis jaanilaupäeva laps! Kui blogiga alustasin, siis oli tema juba peaaegu 4 kuune, nii et rasedusaegseid emotsioone siin kahjuks ei ole, aga paljudest muudest tähtsamatest sündmustest on juba juttu olnud küll. Eks see blogi ongi üsna lapseteemaline olnud, aga ilmselt teavad kõik väikeste laste vanemad, et elu esialgu nende ümber keerlebki. Praeguseks oleme muidugi lapsega juba iseseisvamad ka, ent olen endiselt temaga kodune ja loodan, et see veel mõneks ajaks nii ka jääb.

Enne lapsesaamist töötasin ma Amarillo restoranis, kus tegin küll üsna tavalist ettekandja tööd, kuid mis muutis mu elu 180 kraadi teise suunda. Ma sain seal esimest korda elus head palka, mis lubas mul elu hoopis teistmoodi nautida, kui varem. Näiteks võimaldas see mul kolida lõpuks vanematest eraldi omaette elamisse. Ärge saage valesti aru, mul on jube ägedad vanemad, aga ma olin juba lihtsalt liiga täiskasvanud ja isepäine ning oma elamine tundus mulle võlumaana(eks ta ju natuke ongi). Lisaks tõi see töökoht uued sõbrad ning poole aasta jooksul ka uue suhte. Nii ma siis elasingi oma kesklinna (üüri)korteris, käisin tööl ja ülikoolis ning olin armunud.

Ei jõudnud me Tambetiga koos olla aastatki, kui meid üllatas üks pisike tegelane, kes kõhus kasvama hakkas. Me ei oodanud teda päris nii kiirelt, kuid õnneks võin tagantjärgi öelda, et olime mõlemad vanemateks saamiseks üsna valmis ja usun, et oleme hästi hakkama saanud. Jõudsin enne sünnitust ka kooli ära lõpetada ja just jaanipäeval otsustas see pisike meie elu muutma tulla. Nüüd on sellest juba päris parajalt aega möödas ning me oleme vahepeal kolinud pelgulinna, endiselt üürikoju, kus mänguasjad katavad põrandaid, päevad läbi käib trall ja tagaajamine ning õhtul jookstakse võtmekeeramise peale rõõmsalt issile vastu!

Kui sellest peremullist natuke välja tulla, siis olen ma veel mitme asja huviline, mida siin blogis ka kajastada armastan. Esiteks olen ma jube nokitseja ja isetegija ning aegajalt ma neid asju ka jagan, mis valmis tehtud on. Teiseks on mul suur kirg fotograafia vastu, kuigi ma olen selles vallas alles ise paras laps ja arenemisruumi on küllaga. Kolmandaks olen ma kohati paras ökomutt! Eriti lapsega on süvenenud see kõige loodusliku ja puhta armastus ning kuigi ma väga ei ole sellest teemast juttu teinud, siis plaanin seda vaikselt parandama hakata.

Vot, aga rohkem vast ei olegi vaja oma kirjelduseks öelda. Niikuinii selgub paljugi igapäevastes(noh, mitte sõnasõnalt) postitustes, nii et tere tulemast lugema 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: